kas klient küsib, kas ostsime ringmajanduse materjale

Ringmajanduse ostud kuuluvad toorainekorra alla, mitte jäätmete alla

See küsimus käsitleb ostupoolt: ostab ettevõte materjale, mis on taaskasutatud või mida saab uuesti kasutada. See on teistsugune teema kui see, kui palju jäätmeid tekib või milline osa neist eraldi kogutakse — need küsimused on jäätmete peatükis, mitte siin. Kliente, kes seda küsivad, soovivad tavaliselt teada, kas ettevõte kontrollib aktiivselt toorainete valikut: taaskasutatud materjali, taaskasutatavaid pakkendeid, taastatud komponente või tarnijaid, kellel on ringmajanduse pakkumine.

Ei ole seaduslikku piirangut ega protsenti, mis määrab, millal on vastus "jah". Tõendid on tavaliselt lihtsad: ostuarve, millel on märgitud, et materjal on taaskasutatud, tarnija deklaratsioon või spetsifikatsioon lepingus. Ilma sellise dokumendita ei saa vastust "jah" toetada, isegi kui ettevõte arvab, et "enamikel juhtudel on see siiski jätkusuutlik" — mulje ei ole allikas. Kui materiaalide päritolu kinnitavaid dokumente pole, siis "ei" või "teadmata" on vastus, mis vastab faktidele. Kui kahtled, kas tarnija tõepoolest ostab ringmajanduses, kuid paberid puuduvad, siis see on põhjus küsida seda enne vastuse kinnitamist, mitte vastuse jah-iks seadmiseks.

See küsimus on sageli samal plokil küsimustega aastane kogu energiatarbimine ja ulatus 3 heitked, kuna toorainete ostud arvestatakse ahelas. Kes tahab seda seost mõista, leiab selgituse aadressilt väljalaskest väärtusahelates.

Kus see VSME baasmoodulis asub

EFRAG VSME standard käsitleb tooraineid ja ringmajandust eraldi tähelepanu alana mittebörsiettevõtete põhimooduli raames, eraldi jäätmete indikaatoritest. VSME-l põhinevad küsimustikud võtavad ringmajanduse ostud tavaliselt üle eraldi küsimusena kõrvuti — mitte osana — jäätmete küsimustele. GHG-protokolli ulatus on siin oluline, kuna ostetavad materjalid kuuluvad ulatuse 3 alla: kaudne heide, mis tekib enne kui materjalid ettevõttesse saabuvad.