küsimustik küsib, kas meil on küberohu juhtumiks kriisiplaan

Kriisiplan kuulub äriülekande jätkumise alla, mitte juhtumireageerimise alla

Küsimus "kriisiplani kohta häkkeri korral" küsib praktikas kahte asja korraga, ja vastus sõltub sellest, kummal neist kahest on. Esimene on äriülekande jätkumise plaan: kuidas jääb teenus tööle või kuidas seda taastada, olenemata sellest, mis täpselt juhtus. Teine on juhtumireageerimise plaan: kes teeb mida niipea, kui hack avastatud, kellele antakse teada, kuidas intsidenti piiratakse. Paljudel ettevõtjatel on teine olemas ja esimene mitte, või vastupidi, ja nad täidavad siis "jah" vastuse küsimusele, mis tegelikult mõlemat küsib.

Kui sul on ainult mitteametlik plaan — paar kokkulepet, mida kõik teavad, kuid mis pole paberile kirja pandud — siis "ei" on tavaliselt aus vastus, koos selgitusega, et lähenemisviis küll olemas on, kuid fikseeritud pole. Kui sul on äriülekande jätkumise plaan ilma eraldi kuberkomponentita, siis vaata, kas see eksplitsiitselt nimetab kuberkahjuna stsenaariumit; kui mitte, siis see on vahe, mida klient tihti märgib. See teema puudutab tugevalt kas seal on varundomid ja hädaabi teenuse taastamiseks ja kas seal on protseduur turvaintsidentide käsitlemiseks — vasta neile kahele esmalt, siis selgub see küsimus sageli iseenesest.

Kus see esineb artiklis 21 lõige 2 NIS2

Direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 21 lõike 2 kohaselt mainitakse "äriülekande jätkumist, nagu varundomade juhtimine ja häärisu taastetesse, ning kriisijuhtimist" kui ühte kümnest kohustuslikus meetmest — seega on jätkumine ja kriisijuhtimine seal koos, mitte kahe eraldi nõudena. ISO/IEC 27001 lisa A sisaldab sarnast juhtimismeetmekirja ICT-valmiduse kohta äriülekande katkemise ajal. Hollandi küberturvalisuseseadus, mis selle nõude rakendab, jõustub 15. augustil 2026.