küsimustik küsib, kas meie võrk on segmenteeritud, mida see tähendab

Võrgusegmenteerimine kuulub juurdepääsupoliitika alla, mitte eraldiseisva meetmena

Võrgusegmenteerimine ise ei esine NIS2 artikli 21 lõike 2 eraldi sõnana. See kuulub laiema meetme juurdepääsukontrolli ja süsteemide kaitse alla — samasse kategooriasse, kuhu kuulub ka juurdepääsupoliitikat ja IT-varade haldust alla kuulub. Praktikas küsib klient sellega: kas keegi, kes siseneb külalisnetverki või läbi hakkitud printerisse, pääseb niisama tootmiskeskkonnale või HR-süsteemidele? Segmenteerimine tähendab, et võrk on jagatud eraldiseisvateks tsoonideks, omade juurdepääsureeglitega nende tsoonide vahel.

Kui segmenteerimine on olemas, on tõendusmaterjal tavaliselt võrguskeem või tsoonide (kontor, tootmine, külalised, DMZ) lühike kirjeldus ja nende vahelised reeglid — sageli fikseeritud tulemüüri konfiguratsioonis või juurdepääsupoliitikas endas. Kui ametlikku segmenteerimist pole, kuid on praktiline eraldatus — näiteks külaliste jaoks eraldi wifi-võrk ilma juurdepääsuta sisemistele süsteemidele — siis on see sageli piisav, et vastata küsimusele selgituslausega, mitte paljalt "ei"-ga. Kahtlus tekib eriti väiksemate võrkude puhul ilma VLAN-ideta või tsoonideta: siis on vastus tavaliselt "ei" või "osaliselt" ja see pole probleemne nii täita.

Jäljendatav ISO 27001 lisale A ja NIS2 artikli 21 lõikele 2

Kes on ISO 27001 sertifitseeritud, on segmenteerimise tavaliselt juba juurutanud lisas A sisalduva võrguevarustuse kaitsemeetmete kaudu; kui see pole nii, saab küsimuse jäljendada NIS2 artikli 21 lõike 2 kümnele meetmele, mis kehtivad ka Hollandis Küberneetikakaitse seaduse kaudu. Täielikkuse huvides: kas ettevõte ise kuulub NIS2 või riikliku ülekannutamise alla on eraldi küsimus — segmenteerimine võib olla asjakohane ka ilma selle kohustuseta, lihtsalt seetõttu, et klient hindab seda tarnijarisikona.