küsimustik küsib, millist antiviirust või endpoint protection toodet me kasutame

Lõpp-punkti kaitse kuulub küberturvalisuse hügieeni alla, mitte haavatavuste haldamise alla

Küsimus kasutatud viirusekaitsesüsteemi või lõpp-punkti kaitse kohta on osaküsimus laiemalt käsitletava küberturvalisuse hügieeni ja turvalisuse koolituse meetme alla artikli 21 lõike 2 NIS2-est. Vastus sõltub puhtalt sellest, mis tegelikult töötab: kui lõpp-punkti kaitse lahendus on aktiivne tööjaamades ja serverites, on vastuseks "jah" koos pakkuja nimega. Ilma sellise lahenduseta või ainult sisseehitatud Windows Defenderiga ilma keskse juhtimiseta on vastus nüansirohkem — siis on küll aluslik kaitse, kuid puudub keskne ülevaade või aruandlus.

Paljud kliendid ei küsi seda, et teada merkinime, vaid et kontrollida, kas on keskne juhtimine: kas infektsioonid saab avastada ja isoleerida, ja kas on nähtavus kõigile lõpp-punktidele. See puudutab ka protsess haavatavuste tuvastamiseks ja parandamisekssest lõpp-punkti kaitse on sageli esimene kiht, mis haavatavust signaliseerib enne selle kuritarvitamist. Kes siin "jah" sisestab ilma keskse juhtimisega lahenduseta, peab seda suutma põhjendada sellega, mis tegelikult on: eraldi antivirus iga masina kohta ei ole vale, kuid ei ole ka täielik vastus sellele, mis tavaliselt paigas on.

Kuhu see jääb kümnest meetmest ja ISO 27001-st

Artikkel 21 lõige 2 NIS2 nimetab küberhügieeni ja turvakoolitus kui ühte kümnest meetmest, ilma et otse nimetaks lõpp-punkti kaitset — see on selle meetme täitmine, nagu ka laiemat põhipraktikat, mis sellele küberhügieeni koolitusega kuulub. ISO/IEC 27001 Lisa A-s on kuritegevuse vastane kaitse eraldi juhtimismeetmena, eraldi koolitamise meetmest. Klient, kes kasutab ISO 27001 viitesüsteemina, võib seetõttu oodata täpsemat vastust kui klient, kes kasutab ainult Küberkaitseseaduse kümnest meetmest kontrolllisti.