kas minu ettevõttel on poliitika kohalike kogukondade suhtes ümber asutuse

VSME B7 küsib konkreetse poliitika järgi, mitte sümpaatia järgi

Ei, "me oleme head naabrid" pole poliitika — küsimus kohaliku kogukonnaga seotuse kohta eeldab kindlaksmääratud lähenemisviisi, mitte kavatsust. Enamikul juhtudel ei ole väikeettevõtte sellist eraldi vormistanud, ja see pole iseenesest probleem: paljud ostjad aktsepteerivad siin "ei" või "n.a." ilma täiendava selgituseta, eriti kui ettevõte on väike ja tal pole tõendatavat mõju ümbruskonnale. Kuhu asjad sageli viltu lähevad, on see, et ettevõtja proovib eraldiseisvaid tegevusi — sponsorlust, staaži kohta, naabruskonnaalgatust — müüa "poliitikana", samas kui see määratluse järgi on ad hoc tegevus ja mitte süstemaatiline lähenemisviis.

Kas oled midagi kindlaksmääratud — näiteks fikseeritud panus kohalikesse algatustesse, eelistus kohalike elanikeotsingul või kokkuleppeid häiringute piiramiseks naabruskonna suunal — siis see on tõendus: dokument, märge või sisemine otsus, kus see lähenemisviis on kirjas. Suulised kokkuleppeid või juhuslikud annetused ei ole piisavad "poliitikana" käesolevas küsimuses. Kui kahtled, kas sinu olukord arvestatakse, vaata, kuidas oled juba sarnaseid küsimusi vastanud: kui sul küsimuse kohta tervisest ja ohutusest polnud eraldi dokumenti, kuid sul olid kindlaksmääratud kokkuleppeid, on siin loogika sama — kindlaksmääratud kokkuleppeid loetakse, eraldiseisvaid tegevusi mitte.

Kust see tuleb: VSME-moodul B, sotsiaalset indikaatorid

See küsimus pärineb EFRAG VSME-standardi põhimoodulist, mittekotieeritud väikeettevõtete vabatahtlikust aruandluskehikust, mis on välja töötatud Direktiivi (EL) 2022/2464 (CSRD) alusel. Standard rühmitab küsimusi ettevõtte keskkonna kohta — sealhulgas kogukonnaga seotust — sotsiaalse indikaatorite hulka, kõrvuti teemadega nagu küsimus meeste ja naiste jagunemise kohta palkidel. VSME-moodul nõuab otseselt olemasoleva poliitika kirjeldamist, mitte kohustust uue poliitika loomiseks — seega on faktiliselt "ei" vastus kehtiv.