miks pean sama küsimusi korduvalt täitma eri klientidele

Samad väljad, erinev ümbris

See on nii, kuna enamik küsimustest ei tule konkreetse kliendi juurest, vaid ühisest allikast: seadusest, standardist või standardvormist, mida iga ostja enam-vähem üle võtab. Küsimus töötajate arvu, käibe, asutamisriikide või ISO-sertifikaadi kohta tuleb ette, sest need andmed on määratud või standardiseeritud juba mujal — mitte sellepärast, et iga klient eraldi otsustaski, et ta seda teada tahab. Sellise baasmooduli nagu EFRAG-i VSME loomisel silmas peetakse just seda: üks fikseeritud väljadekogum, mida mitmed ostjad võivad üle võtta, et MKB-tarnija ei peaks iga kliendi jaoks uut küsimustikku välja mõtlema.

Portaalide erinevus seisneb sageli pakkimises, mitte sisus. Üks klient küsib "mis on teie peakontor", teine "kus asub teie registered office" — kaks sõnastust ettevõtte asukohta-st. Sama kehtib järjepidevuse kohta: üks nimekiri nimetab seda "business continuity plan"-iks, teine "noodplaan seadme rikke korral", kuid tegemist on ettevõtte jätkamise plaani kohta tõsise häire korral-ga. Kes aluseks olevat küsimust tunneb, ei pea iga kord uuesti mõtlema, mis täpselt silmas peetakse.

Kolm allikat, mis kõikjal läbi käivad

Kolm määrust selgitavad suurema osa kattumisest. Handelsregisterwet 2007 määrab, millised iga ettevõtte baasteave on registreeritud — nimi, number, aadress, sektor — ja neid välju tuleb seetõttu peaaegu igas portaalis ette. Direktiiv (EL) 2022/2464, CSRD, nõuab jätkusuutlikkuse kohta aruandlust järjest suuremas ettevõtete rühmas ja see kohustus kandub üle nende tarnijatele, kellele esitatakse EFRAG-i VSME-baasmoodul lihtsustatud alternatiivina. Ja direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 21 lõike 2 (NIS2) järgi nimetatakse kümme konkreetset turvaabinõu, mida määratud sektorite organisatsioonid peavad võtma — samad kümme, mis ilmuvad küberturvalisuse küsimustikes ikka ja jälle, sageli ära tunnetavad ISO/IEC 27001 Annex A-st, mis praktikas sellega ühendust annab.