kuidas arvutan co2 heitkoguse käibe kohta

Heitmete intensiivsus on heitmed jagatud müügituluga

CO2-heitmed euro müügitulu kohta — mida nimetatakse ka heitmete intensiivsuseks — arvutate välja, jagades aasta kogu heitmete koguse (tonni CO2-ekvivalendi) aastas teenitud müügituluga eurodes. Tulemus on tavaliselt väike arv, näiteks 0,00012 tonni CO2 euro kohta, ja kliendid küsivad seda eelkõige selleks, et saaksid võrrelda erineva suurusega ettevõtteid. Lugeja — heitmed — on osa, millele arutelu tavaliselt keskendub, mitte nimetaja.

Küsimus, mis klientidele tegelikult raskusi tekitab, on see, milliseid heitmeid selle lugejaga arvestata võib. EFRAG VSME-põhimoodul palub ettevõtetel tavaliselt esitada 1. ja 2. ulatuse heitmed; 3. ulatus on selles lisaosa, mitte alus. See tähendab, et lugeja jaoks enamiku juhtude korral otsesed kasvuhoonegaaside heitkogused (ulatus 1) ja kaudsed heitkogused ostetud energiast (ulatus 2) liite kokku ja jagate selle summa müügituluga. Kui olete need kaks arvu juba varem eraldi täitnud mõne teise loendi jaoks, siis pole see arvutusülesanne edasine uus töö — see on jagamine, mitte uus mõõtmine.

Millest see tingitud on: GHG Protocol ja VSME

Ulatus 1, 2 ja 3 jagunemine pärineb GHG Protokollist; see on raamistik, millele viitavad praktiliselt kõik kliendi küsimustikud, isegi kui küsimustik ise kasutab muud formaati. EFRAG VSME-standard sellele tugineb ja määrab põhimoodulis, millised ulatused on väikeettevõtte heitmete arvude puhul kohustuslikud — 1. ja 2. ulatus olemuslikult, 3. ulatus laiendusena. Kui kahtlete, kas klient "heitmete" all mõtleb ainult 1. ja 2. ulatust või soovib näha ka 3. ulatust, siis see erinevus on täpselt see, millele klient küsib 1., 2. ja 3. ulatuse heitkoguste kohta, kuidas täidan seda õigesti viitab.