kuidas vastatan küsimusele, kas kasutame tootmisprotsessis ohtlikke aineid

Ohtlikud ained on laiem mõiste kui ohtude loend üksinda

Vastus sõltub sellest, kuidas sa "ohtlikke aineid" mõistad, ja see on täpselt see, kus see küsimus praktikas valesti läheb. VSME ei küsi seda eraldi küsimusena, vaid osana keskkonnmooduli küsimustest: kas tegu on ainetega, millel on ohtuklassifikatsioon CLP-määruse (REACH) alusel (süttiv, korrosiivsed, mürgised, ohtlikud keskkonnale), või kõike, mille jaoks on olemas ohutusjuhend? Enamik klientide portaale peavad silmas esimest: ained, millel on protsessis kusagil CLP-ohtude piktogramm, sõltumata kogusest. Puhastusvahendid, lahustid, värv, jahutusaine ja akud loetakse sageli juba kaasa, isegi kui põhitegevusel pole nendega midagi pistmist.

Tõendidokument on tavaliselt mitte üks dokument, vaid summa: tarnijatelt saadud ohutusjuhendite (SDS) loend, mis on seotud ülevaatega, millel neist on ohtuklassifikatsioon. Kui sul pole seda sidet käepärast, siis "ei, kuivõrd teada" koos selgitusega on ausam kui alustava "ei". Ohtlike ainete eraldi inventuur — nagu mõned keskkonnalubad juba nõuavad — on tugevaim tõendid, kuid mitte igal ettevõttel pole seda eraldi ette valmistatud. See kattub küsimusega, kas teil on nõutavad keskkonnalubad korras: see luba nimetab sageli juba, millised ained on lubatud ja millises koguses.

Kust see pärit on: VSME keskkonnmoodul

See küsimus on EFRAG VSME baasimoodulis, saastumine ja ohtlikud ained käsitlevas osas, ja tugineb seal referentsina kasutatavale CLP-ohtude klassifikatsioonile. See on eraldiseisev GHG protokolli ulatus 1, 2 ja 3 jaotusest, mis käsitleb kasvuhoonegaaside emissioone, mitte aine ohtlikkust — erinevus, mis on kasulik, kui teie klient neid mõlemaid küsimusi samas loendis kombineerib, nagu juhtub: ulatus 1, 2 ja 3 küsimusega, mida sageli koos esitletakse. Kontrollige kahtluse korral, kas teie klient viitab otseselt CLP-klassifikatsioonile või kasutab enda laiemat määratlust.