klient tahab teada CO2-heitmeid käibe kohta, kuidas ma seda arvutan

Emissiooni jagamine käibega, mitte uus mõõtmine

See suhe ei ole täiendav mõõtepunkt, vaid tagantjärele arvutus: kogueheitused tonnides CO2-ekvivalenti, jagatud aastakäibega miljonites eurodes. Lugeja on juba sinu ketifailis, kui sa scope 1 küsimusele, scope 2 küsimusele ja võimalusel scope 3 küsimusele juba vastanud oled. Nimetaja on käive sinu aastaaruandest, sama summa, mida klient sageli ka eraldi küsib. Tulemust nimetatakse "süsiniku intensiivsuseks" ja seda märgitakse tavaliselt kui tCO2e/mln euro käive.

Valik, mille sa ise teed, on see, milliseid ulatusi sa lugejasse kaasad. Kui klient küsib ainult scope 1 ja 2 kohta, siis on see väiksem ja sageli täpsem lugeja kui siis, kui scope 3 peab kaasa olema. Paljudel väikeettevõtetel pole scope 3 täielikult selge — sellisel juhul arvutad sellega, mis sul on, ja märgid juurde, milliseid ulatusi arvesse võeti. Loend, mis küsib "kogueheitusi euro käibe kohta" ilma ulatust määramata, mõtleb tavaliselt scope 1 ja 2 koos; kui sul on kahtlused, siis on kliendiga otse konsulteerimine realistlikum valik kui arvamine. Kui teil pole veel scope 3 hinnangut, siis on scope 3 poste ülevaade selle suhte asemel loogilisem lähtepunkt.

Kust see jaotus pärit on

Selle arvutuse lugeja aluseks olev ulatus jaotus pärineb GHG Protokollist; see on levinud jaotus scope 1, 2 ja 3 kategooriasse, mida EFRAG VSME-standaard ja peaaegu iga klientide küsimustik omakorda kasutavad. EFRAG VSME-baasmoodul, mittekõlvitud börsil noteeritud väikeettevõtete vabatahtlik aruandlusstandard, nimetab emissiooni käibe kohta üheks peamiseks näitajaks, kuid ei määra eitetust formulerit rohkemale kui emissiooni jagamine käibega — ulatus valik ja nimetaja ühik pole seega normis fikseeritud, ainult klientide küsimuses.