kui palju aega see süsteem küsimustikule tegelikult säästab

Kust ajasäästu pärit

Sääst pole mitte täitmises endas, vaid selles, et ei pea enam ise otsima. Iga küsimustiku puhul kulub kõige rohkem aega otsimistööle: kes peab allkirjastama, mis sertifikaat meil oli, kus asub BCP-dokument. Selle otsimistöö teed sa nüüd ühe korra, esimese küsimustiku juures. Pärast seda tuvastab süsteem sama küsimuse tagasi — või selle variandi, nagu Artikli 21 lõike 2 kümne meetme NIS2 versus ISO 27001 Annex A küsimus samast teemast — ja paneb kettedossiest vastuse kohe paika. Sa kinnidad jah või ei, selle asemel et uuesti kirjutada.

Kui palju see konkreetselt kokku hoiab, erineb loetelu ja kliendikaupa, ja me ei soovi seda teatada protsendiga, mida me ei saa põhjendada. Mis on aga strukturaalselt järjepidev: küsimused töötajate arv, aastane käive või asutamise riigid esinevad peaaegu iga loetelu puhul, olenemata sellest, kas see on pank-, kindlustus- või jätkusuutlikkuse vorming. Need on täpselt need väljad, mis pärast esimest korda enam otsimistöö ei vaja.

Miks loetelu end kattuvad

Et kattuvus pole juhus, tuleneb allikatest endist. EFRAG-i VSME baasmoodul ja Direktiivi (EL) 2022/2464 (CSRD) alusel teatamiskohustused nõuavad suuresti samaid ettevõtte andmeid nagu panga- või kindlustusjaotuse küsimustik: identiteet, ulatus, asukohad. Direktiivi (EL) 2022/2555 (NIS2) artikli 21 lõige 2 nimetab kümmet meetmet, mis esinevad peaaegu iga küberjulgeoleku loetelu puhul, sageli koos või ISO/IEC 27001 Annex A viitamise asemel. Ja baasteave nagu seaduslik nimi ja registreerimisnumber on juba fikseeritud Äriseadustiku 2007 kohaselt — seda pole sul kunagi vaja uuesti rekonstrueerida. Kuna alus küsimus puudutab alati samu allikaandmeid, on dossee ühekordselt, ja iga järgnev loetelu on peamiselt kinnitamine.