Kas ettevõtjal on inimõigusi puudutav poliitika tema tarneahelas?

Tarneahela inimõiguste poliitika: eraldi vastus, jagatud tõend

Ei, see ei ole autonoomne jah/ei-vastus: tegemist on küsimusega, kas on olemas dokumenteeritud poliitika, mis nimetab inimõiguste riske tarneahelas, ja kas seda poliitikat ka rakendatakse. Suuline kokkulepe või kavatsus e-kirjas ei loeta praktikas piisavaks; portaalid nõuavad dokumendi, tavaliselt pealkirja, versiooni ja kinnitamise kuupäevaga. Kui selline dokument on olemas, on vastus "jah" selle dokumendiga tõendina. Kui seda ei ole, või kui see käsitleb ainult kvaliteeti või keskkonda ilma inimõigusi mainimata, on "ei" faktiliselt õige vastus — isegi kui see on ebamugav.

See teema kattub osaliselt teemaga omaenda tarnijate käitumisjuhend: paljud ettevõtted on ühendanud inimõiguste poliitika ja tarnija käitumisjuhise ühte dokumenti. See on lubatud, tingimusel et dokument nimetab inimõigusi selgesõnaliselt — sundtöö, laste tööhõive, diskrimineerimine, assotsiatsiooni- ja kogunemisõigus on korduvad terminid, mida portaalid otsivad. Käitumisjuhend, mis käsitleb ainult hinda, kvaliteeti ja tarneaega, ei ole selle küsimuse vastuseks. Pange tähele seost ka tarneahela partnerite kaebemehhanismiga: poliitikat ilma teatamiskanalita peavad ostjad sageli mittetäielikuks, kuigi see on rangelt võttes teine küsimus.

Allikas: CSRD, ahela aruandlus

Küsimus tuleneb Direktiivi (EL) 2022/2464 (CSRD) aruandluse kohustusest, mis nõuab ettevõtted aruandlust oma poliitikat kohta nii omaenda töötajate kui ka tarneahela partnerite suhtes, sealhulgas inimõiguste aspektid väärtusahelas. Ostjad, kes ise on CSRD-kohustusega, tõlgivad selle kohustuse omaenda tarnijatele küsimustike kaudu — seega jõuab see küsimus ka ettevõtete juurde, kes ise direktiivi alla ei kuulu. Tarneahela fail sisaldab vastust ainult siis, kui lähteadokument on üles laaditud; ilma selle dokumendita ei paku süsteem "jah" vastust.