kuidas määran meie masinate ja varude väärtuse kindlustuse jaoks

Taastamisväärtus ja päevaväärtus ei ole sama summa

Selle küsimuse puhul on tegemist peaaegu alati taastamisväärtusega: summaga, et oosta masinad ja varud uuesti, uuena ja samas kohas, mitte raamatupidamise bilansi jääkväärtus ega müügiväärtus. Masinate puhul küsib kindlustusvõtja tavaliselt uue masina väärtust masina kaupa või kogusummat vara kategooria kaupa, vajaduse korral koos ehitusaastaga. Varude puhul küsitakse sageli keskmist väärtust aasta jooksul või maksimaalset väärtust kõige haremate aegade ajal — hooajaliste varudega varieerub see märgatavalt, seega loe küsimus hoolikalt läbi, millise ajapunkti nad silmas peavad.

Kui sinul neid summasid täpselt ei ole, siis põhjendatud hinnang on tavapärane: soetamisväärtus raamatupidamisest, vajaduse korral korrigeeritud hinnatõusu arvestamisega, või hinnanguraport, kui see juba olemas on. See on eraldiseisev rahanduslikest küsimustest, mida kindlustusvõtja võib samuti küsida, nagu kindlustusandja küsib meie finantsseisundist, mida ma viin sisse — see puudutab ettevõtte maksejõulisust, see puudutab asjade asendamisväärtust. Ärge ajage neid aegu oma dossees kokku: üks number krediitväärtuse jaoks, teine number vara jaoks, ja mõlemad peaksid olema eraldi vastuses, et te ei laskeks neid kogemata järgmisele loendile üle kanduda.

Miks need summad ketendossies tavaliselt ei ole

Erinevalt UBO-andmetest või finantsaruannetest ei ole olemas ühtset seaduslikku allikat, mis masinatega ja varudega seotud taastamisväärtust määraks — need ei ole Handelsregisterwet 2007 andmed ega võrreldava registri andmed, vaid ettevõtte sisesed hinnangud ja raamatupidamispositsioonid. See tähendab, et see väli jääb enamasti "määramata" seisundisse kuni keegi ettevõttes summa ise esitab, vajaduse korral viimase hinnanguraporti või soetamisarvete tõendusena. Kahtluse korral küsitava referentsaja või meetodi osas on kindlustusvõtja poliiside tingimuste tekst allikas, mitte seadus. Sellepärast küsitakse seda küsimust teisiti kui pangalt sarnast küsimust, nagu selgitatud juures miks esitab pank hoopis teistsuguseid küsimusi kui kindlustusandja, kui see käib sama asja kohtakaasuses: pank vaatab krediidiriski, kindlustusvõtja kahjude järgsete paranduskulude, ja see nõuab teistsugust arvu teisest allikast.