miks soovib minu pank teada, milleks ma kontot kasutan

Konto eesmärk on osa klientuuriuuringust

Pank ei küsi seda uudishimust ajel, vaid seetõttu, et klientuuriuuringud teevad seda kohustuslikuks. Niipea kui oodatav kasutamine erineb sellest, mis tegelikult kontol liigub — muud tüüpi tehingud, muud riigid, muud summad — peab pank seda märkama ja vahel uuesti uurima. Seepärast tuleb küsimus jälle esile ka klientide puhul, kes on juba aastaid pangandusega tegelenud: see pole ühekordsed sisseotted, vaid panga enda poolne pidev kohustus.

Praktikas kombineeritakse "konto eesmärki" tavaliselt küsimustega, mis käivad pisut kaugemale: milline on ettevõtte varalisuse päritolu, milliste muude pankade juures ettevõte kontosid hoiab, ja vahel kas konkreetsete riikidega tehinguid oodata on. Konkreetne vastus — "tooraineite ost kolmelt püsivalt toimivalt tarnijalt Saksamaalt ja Poolast, müük Hollandi jaekauplejatele" — annab pangale midagi, millele toetuda. Ebamäärane vastus ("üldine ärialane kasutamine") toob sagedamini kaasa järelküsimuse, mitte seetõttu, et see valesti oleks, vaid seetõttu, et see ei paku kontrollitavat sisu.

Õiguslik alus: klientuuri uurimine Wwft-s

See küsimus tuleneb klientuuriuuringust, mida asutused nagu pangad peavad läbi viima vastavalt Rahapesust ja terrorismi rahastamisest kõneleva seadusega. See seadus kohustab panka muuhulgas määrama kindlaks ärisuhte eesmärgi ja olemuse, selle registreerima ja jätkuvalt jälgima. See on panga kohustus, mitte kliendi kohustus — klient esitab teabe, millega pank oma uurimiskohustusest täita saab. Erinevuseks märkida: andmed nagu juhid ja registreeritud asukoht on juba määratud Äriraamatus vastavalt Äriraamatut käsitlevale seadusele 2007; konto eesmärk seal sees ei ole ja peab pank selle seega otse kliendilt küsima. Sama uurimislogika asub küsimuste taga kes on ettevõtte lõplikud tegelikud kasusaajad: ka see on sama klientuuriuuringu osa, mitte eraldi protsessi osa.