kindlustusettevõte soovib teada, kui palju käivet me riigiti teenime, miks see asjakohaselt

Käive riigiti näitab midagi riskide hajutamisest ja ekspositsioonist

Kindlustaja soovib teada, millistes riikides on ettevõte tegelikult tegev, mitte ainult kus ta on registreeritud. Käive riigiti on selleks kõige konkreetsem näitaja: see näitab, kas ettevõte töötab enamasti kodumaaiselt või pärineb sissetulekute märkimisväärne osa riikidest, millel on erinev riskiprofiil — mõelge sanktsiooniriski, poliitilisele ebastabiilsusele või suurenenud rahapesu riskile. Transpordikindlustuse, krediidikindlustuse ja rahvusvahelise kaetusega vastutusriskikindlustuse puhul on see otseselt asjakohane premie ja aktsepteerimise jaoks.

Sama küsimus on sageli seotud kliendiga seonduvate uuringute muude osadega, mida kindlustaja nagunii peab tegema. Kui käive on riigis, mis on seotud sanktsioonide nimekirjaga seotud jälgimisloendiga, siis on suur tõenäosus, et küsitakse ka, kas ettevõte või üks tema juhatuse liikmetest on sanktsioonide nimekirjas. Ja kuna rahvusvaheline käive toob sageli kaasa küsimusi ettevõtte struktuuri kohta, ilmub samasse loendisse regulaarselt ka küsimus kes on ettevõtte lõplikud tegelikud kasusaajad. Kui ketidosseel pole numbrilist jaotust riigiti — ainult kogukäive — siis pole allikat protsendi või summa kinnitamiseks riigiti, ja see osa jääb käsitsi täitmisele.

Alus: kliendiga seonduvad uuringud Wwftist

See küsimus ei tule Kaubandusregistri seadusest 2007 — see sätestab enamasti, kes ettevõte on ja kes selles juhib, mitte kust käive pärineb. Alus on Rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise seadusest: kindlustajad on Wwft-institutsioonina kohustatud hindama kliendi riskiprofiili, ja käibe geograafiline jaotus on selleks standardnäitaja suurenenud riski kohta.