kuidas põhjendadan, miks mul on vaja rahastamist

Rahastamise vajaduse põhjendamine numbritega, mitte narratiiviga

Pank tavaliselt ei küsi küsimustikus prognooside kohta sõnaline vorm, vaid numbripõhist põhjendust: milleks raha on vaja, millal ja kuidas see tagastatakse. See kliendi uurimine on pangale kohustuslik seaduse järgi, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamist — pank peab teadma rahavoogude allikat ja sihtotstarvet, sh rahastamise taotlemisel. Praktiliselt tähendab see tavaliselt kolme komponenti: investeeringute ülevaade (mida ostetakse või finantseeritakse), likviidsusprognoosi (kuidas arengub kassapositsioon) ja tagasimakse võimekust (millise käibe või marginaali arvelt tuleb amortisatsioon). Üksik A4 leht selgitusega võetakse harva tõendiks; pank soovib näha aluseks olevat numbrimudelit, tavaliselt kaheteistkumusest neliakümne neljale kuule.

Mis sageli märkamatuks jääb: pank ühendab rahastamise küsimuse paljude samade kontrollküsimustega, mis on regulaarsel KYB-nimekirjal. Küsimused kes on ettevõtte lõplikud tegelikud kasusaajad ja ettevõtte vara päritolu ei kuulu ametlikult rahastamise põhjenduse juurde, kuid on sageli samal küsimustikul. Kui vastus sellele on juba ketifailis olemas, siis pole seda vaja uuesti välja otsida — see on siis tõestamise küsimus, mitte uue esitamise küsimus.

Kus see erineb tavalisest KYB-kontrollimisest

Erinevus tavalisest kliendi aktsepteerimisest seisneb põhjenduse detailsuse tasemes. Tavalisel due diligence'il piisab sageli viitamisest esitatud aastaraamatuid või praegusele krediidihinnangule. Rahastamise taotlemisel loevad eriti edasi-poole vaatavad numbriandmed: pank vaatab, mis juhtub pärast laenu, mitte ainult seda, mis on praegu juba Kaubanduskoda juures registreeritud Kaubandusregistri seaduse 2007 järgi. See selgitab, miks panga rahastamist käsitlev küsimustik on sageli teisiti struktureeritud kui küsimustik kindlustusfirma või jätkusuutlikkuse kliendi poolt samast ettevõttest.