miks küsib pank, kui palju ma rahvusvaheliselt maksan

Eeldatav maksevoog on osa riskiprofielist

Pank küsib seda kliendi riskiprofiilist selgusele jõudmiseks, mitte selleks, et kontrollida sinu makseid enne nende tegemist. Rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise seaduse kohaselt peab pank klientide teadustamisel omama ettekujutust konto eeldatavast kasutamisest. Euroopa Liidust väljaspool olevad riigid, eriti riigid, mis figuureerivad rahvusvahelistel sanktsioonide või riskide nimekirjadel, kaaluvad rohkem kui maksed Euroopa siseselt. Ootus, mis hiljem praktikast oluliselt erineb, on sageli järeltäiendava küsimuse käivitajaks, mitte esimene küsimus ise.

Praktikas küsib pank hinnangu järgi: käibest teatud protsent, summa aastas või riikide nimekiri, kellega kaubeldakse. Seda saab toetada samade andmetega, mida kasutad ka ettevõtte vara päritolu: käibearv piirkonniti, peamised kliendid ja tarnijad ning valuutad, milles arveid väljastada. Kui selline jaotus sul käepärast pole, on toetatud hinnang marginaaliga tavalisem kui täpne arv — pank otsib reaalset pilti, mitte raamatupidamise täpsust. Riigid, kus sanktsioonide eeskirjad kehtivad, väärivad erilist tähelepanu; see puudutab sama katset kui või ettevõte või üks tema juhatajaid on sanktsioonide nimekirjal.

Alus: klientide teadustamine Rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise seaduses

See küsimus tuleneb klientide teadustamise kohustusest Rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise seaduses: pank peab teadma mitte ainult kliendi isikut, vaid ka seda, mis on usutav teenuse kasutamine, et hiljem saaks kõrvalekaldeid ära tunda. Kaubandusregistri seadus 2007 annab pangale põhiandmed ettevõtte enda kohta, kuid ei ütle midagi eeldatavast maksekäitumisest — selle peab pank eraldi kliendilt küsima. Võrdle seda küsimusega millistel pangadel ettevõttel kontod on: ka see aitab kaardistada kliendi kogu maksemaastikku, mitte ühte konkreetset tehingut hinnata.