pank soovib näha meie holdingu ja tütarettevõtete organisatsioonikaarti

Kontserni struktuur on osa klientide uurimisest, mitte riskianalüüsist

Pank küsib organisatsioonikaavit tavaliselt klientide uurimise raames: ta peab teadma, kes on ettevõtte taga, kes on lõplikud omanikud ja kuidas käib otsustusõigus grupi sees. See ei ole küsimus jätkusuutlikkuse ega küberjulgeolek kohta, samuti mitte ettevõtte enda krediidihinnang — tegemist on raha päritolu ja otsustusõigusega. Holding mitme tütarettevõttega, ühisettevõtmine või aktsionärid teises riigis muudavad struktuuri panga jaoks vähem ilmseks kui lihtsa osaühingu puhul, ja siis tahab pank näha skeemi must-valges, selle asemel et seda eraldiseisvate vastuste põhjal rekonstrueerida.

Sageli esitakse sama küsimus ka kaudselt eraldiseisvate väljade kaudu: millistel riikidel on ettevõttel asukohad ja Millisel registrinumbril on ettevõte registreeritud. Organisatsioonikaav vastab nendele küsimustele ühe joonise kaudu: see näitab emaettevõtet, tütarettevõtteid ning nende vahelisi protsente või häälteõigusi. Kui sul pole käibivat skeemi, siis sageli on Kaubandusregistri väljaprintimine koos iga grupi üksuse KVK-numbritega heaks vahepealseks lahenduseks, kuigi see ei asenda alati täielikku ülevaadet, mida pank küsib — see sõltub pangast.

Tuletatav Kaubandusregistri seadusest, mitte jätkusuutlikkuse raamistikust

See küsimus on eraldiseisev CSRD-st, VSME-standardist või NIS2-st: need raamistikud käsitlevad aruandlust ja turvalisust, mitte omandiõigust ja otsustusõigust grupi sees. Organisatsioonikaavi alus peitub andmetes, mis on iga ettevõtte kohta salvestatud Kaubandusregistri seaduse 2007 kohaselt — sealt saab tuletada, millised üksused on olemas, kes on juhatuse liikmed ja kuidas need juridiliselt omavahel ühendatud. Skeemi koostamisel on see register tavaliselt parim lähtepunkt, kuigi see ei anna valmis organisatsioonikaavit.