kindlustaja tahab teada, milliste riikidega ma kaupleb - kuidas vastata

Riikide loetlemine toimub tavaliselt tegeliku kaubandusvahetuse alusel

Tavaliselt ei küsi kindlustaja iga riigi kohta, kuhu olete kunagi arvet saatanud, vaid riikide kohta, kellega tegelikult ja korrapäraselt kaupletakse: püsivad tarnijad, püsivad ostjad, filiaaalid. See on klienditeadlikkuse-küsimus, mitte CSRD-küsimus — kindlustaja soovib teada, kus asub risk, mitte kui jätkusuutlik teie tarneahel on. Sanktsiooniriigid ja kõrge riskiprofiili riigid kaaluvad rohkem kui ühekordne tellimus naaberriiki. Kui teil on kahtlusi, kas juhusliku tehingu tuleb ära märkida, vaadake portaali enda piire (sageli miinimumsumma või käibe minimaalne protsent) selle asemel, et ise piiri määrata.

See, mida te konkreetselt esitate, sõltub sellest, mida ketidossee juba sisaldab: sageli riikide loetelu käibeosakaaluga või suhete arvuga riigis, seotud filiaaalide ja võimalusel ka pangasuhete abil. Kui on kahtlused riigi suhtes seetõttu, et vastaspool asub seal, siis see küllalt kiiresti või kas ettevõtted või juhatuse liige on sanktsioonide nimekirjas — see on eraldi vastus, kuid küsitakse sageli samal küsimustekümblil. Kui teil ei ole täielikku ülevaadet kõigist riikidest, siis "veel mittetäielik, täiendan" on ausam vastus kui hinnang, mis ei klapi.

Alus: Wwft-klienditeadlikkus, mitte kaubandusregister

Riikide küsimus ei tule 2007. aasta kaubandusregistri seadusest — seal registreeritakse ainult, kes on ettevõte ja kus ta asub, mitte kellega ta kaupab. Alus on klienditeadlikkus Rahapesemise ja terrorismi rahastamise ennetamise seadusest: kindlustaja peab hindama suhtega seotud riske, ja suhte poole riik on selle juures standardfaktor. See ülevaade kattub sageli sellega, mida juba on registreeritud ettevõtte vara päritolu-, sest mõlemad küsimused tulenevad samast riskihinnangust.