uus pank taotleb konto avamisel erinevaid dokumente, millised need on

UKO-küsimused pärinevad samast allikast kui kaubandusregister

Uus pank soovib äritsükli konto avamisel kolme liiki andmeid: kes on ettevõte, kes on selle taga ja miks konto vaja on. Seda nimetatakse klientide uurimiseks ehk "Know Your Customer" (KYC), mis on panganduse jaoks kohustuslik Rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise seaduse alusel. Praktikas küsib pank tavaliselt kaubandusregistri väljaottet, põhikirja koopiat, UBO-de ülevaate (Ultimate Beneficial Owners, isikud, kes ettevõtet tegelikult omavad või kontrollivad) ja avaldust ettevõtte tegevuse olemuse kohta. Identiteediteavete puhul — seaduslik nimetus, registreerimisnumber ja äriregistri aadress — on vastus alati sama, mis jätkusuutlikkuse või küberametnike nimekirjas, seega täituvad need väljad kiiresti, kui ketisordotsier need juba sisaldab.

Rohkem jääb paigale UBO-struktuuri ja vahendite päritolu kohta esitatud küsimus. Pangad tahavad mõnikord aktsionäride struktuuri organisatsioonikaaviot ja äsja asutatud ettevõtte puhul ka eeldatava käibe ja tehingute prognoosi. Need kaks viimast ei ole ketisordotsierist pärit tavalised väljad — sellele platvormile neid vastuseid ei anta, sest puudub neid toetav allikas. Mis sageli esineb ja juba fikseeritud on, töötajate arv ja sektor, milles ettevõte tegutseb; pangad kasutavad seda riskiprofiili määramiseks.

Küsitud baasteabe päritolu

Andmed nime, õigusvormi, asukoha aadressi ja registreerimisnumbri kohta, mida pank küsib, on vastavuses sellega, mis igal ettevõttel on juba Kaubandusregistri seaduse 2007 alusel fikseeritud. See selgitab, miks kaubandusregistri väljaote peetakse peaaegu igas pangas baisdokumendiks: see on ametlik, kontrollitav allikas täpselt nendele andmetele. Küsimused UBO-de ja ettevõtte tegevuse olemuse kohta tulenevad Rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise seadusest, mitte kaubandusregistrist — see on teine seadusandlik raamistik, mis omab erinevat eesmärki.