kas peaksin organisatsiooniskeemi avama konto avamisel

Organisatsioonikaaviot pole kuskil kohustuslik dokumendina

Enamasti jah, praktikas esitab pank selle siiski — kuid mitte sellepärast, et seadus seda nõuaks. Äriregistri avamisel teeb pank kliendi tundmise: ta soovib teada, kes juhatab ettevõtet, kes on omanik ja kes on UBO'd (lõpulikud kaasomajad, juriidilise isiku taga olevad füüsilised isikud). Organisatsioonikaaviot on selleks kõige mugavam pilt, kuid see pole seadusega nõutav dokument. Mis on tegelik, on andmed Äriraamatust: juhid, aktsionääride struktuur teatud õigusvormi korral, asutused. Need andmed katavad suure osa sellest, mida pank organisatsioonikaaviotega näha soovib.

Kui sul pole eraldi organisatsioonikaaviot, saad sageli piirduda äriregistri väljapanek koos lühikese tekstilise struktuuri selgitusega — eriti lihtsa osaühingu puhul ilma vahepidava holdinguta. Mitme üksuse, välismaiste asutuste või holdingustruktuuriga grupi puhul soovib pank sageli siiski skeemi näha, sest väljapanek ei tee selgeks ühe pilguga, kes on kelle omanik. See käib kokku küsimustega, mis nendesse sissejuhatusprotsessidesse sageli naasevad, näiteks millistel riikidel on organisatsioonil asutused ja millise registreerimisnumbri all ettevõte on registreeritud — mõlemad on ehituskivid täpselt selleks pildiks, mille organisatsioonikaaviot ühes pildis kokkuvõtab.

Kuhu alusandmed pärinevad

Alus on Äriraamatuse seadus 2007: see reguleerib, millised ettevõtte andmed on salvestatud, sealhulgas juhid ja teatud õigusvormi korral aktsionääride struktuur. Organisatsioonikaaviot ennast pole selles seaduses — see on vahend, mida pangad kasutavad oma kliendi tundmise raames, mitte seadusega ette kirjutatud lisa. Küsimuse kohta, kas pead organisatsioonikaaviot esitama, on seega kõige asjakohane see, mida pank oma sissejuhatusprotsessis küsib, mitte mõni väline norm.