pank küsib, mitu tehingut näeme ette kuus, millise arvu annan

Oodatav tehingute maht on hinnang, mitte dossiifakt

Selle välja jaoks puudub brondokument, mille saaksid märkida. Oodatav tehingute arv kuus ei ole ajalooandmed nagu KvK-number või UBO-protsent; see on hinnang, mille peab tegema klient ise. Pank ei küsi seda, et sind kontrollida, vaid selleks, et paigutada sinu konto riskiprofiili, mis vastab klientuurimisele: ettevõte, kes saab raha sada korda kuus kümnes riigist, käib teistsuguse jälgimise all kui ettevõte, kellel on viis arvet kahe kindla ostjaga.

Mõistlik lähenemisviis on kasutada juba teadaolevat: viimaste kuude arved või maksed, võimalik et ümardatult ümmargusele margaale. Kui sul seda ajalugu pole — näiteks äsja alustatud tegevuse või uue konto puhul — siis on põhjendatud hinnang oodatava tellimuste loogika alusel ainuke, mida saad anda. Pole mingit "õiget" numbrit, millega saaksid seda välja püsiva dossieüksuse kaudu automaatida; kuid vastust saab aja jooksul üle vaadata, kui tegelik maht selgelt erineb, sest just seda küsivad pangad perioodiliselt. See väli seostub sageli küsimustega millistel pangadel ettevõttel kontod on, sest maht erineb mõnikord kontode või pankade kaupa.

Alus: klientuur-uuring, mitte kaubandusregister

Seda, et pank seda küsib, tuleneb seadusest rahapesemise ja terrorismi rahastamise ennetamiseks: klientuurimine kohustab panka mõistma ärisuhte olemust ja eesmärki, ning oodatav tehingute muster on sellest osa. See on eraldiseisev Kaubandusregistri seadusest 2007, mis käsitleb ainult kindlaksmääratud ettevõtte andmeid ja ei sisalda ennustusi tulevase käitumise kohta — seepärast ei saa seda välja KvK-väljaottest võtta. Võrdle seda küsimusega keskmise maksetähtaja tarnijatele: ka see on äriandmed, mida klient ise esitab, mitte midagi, mis pärineb ametlikust registrist.