taotleme krediidilimiiti ja peame seda põhjendama, mida kirjutan

Krediidilimiidi põhjendamine tugineb rahavoogudele, mitte käibele

Pank soovib krediidilimiidi puhul eelkõige näha, et ettevõte suudab kanda intresse ja tagasimakseid, ning vaatab selleks käimasolevas rahavoos, käibekapitali vajaduses ja limiidi vastas olevates tagatistes. Põhjendamine, mis näitab ainult käivet või tellimuste portfelli, ei ole tavaliselt piisav: pank küsib likviidsuse prognoose, võlgnike ja võlausaldajate arengut ning sageli ka keskmise maksetähtaja tarnijatele, sest see näitab, kui palju töökapitali ettevõte juba teiste juures parkeerib. Pankuri enda klientuuriuuringust pärit arvandmed — "Know Your Customer" andmed, mis on juba krediidisuhte raames registreeritud Wwft alusel — ei pea tavaliselt uuesti esitama, kuid viimased iga-aastased arvandmed tavaliselt siiski, isegi kui need on juba kaubandusregistris esitatud.

Lisaks finantsalusele küsib pank sageli ka taotluse taga oleva struktuuri kohta: kes kannab krediidiotsuse tegelikult ja annab garantii. See puudutab küsimust kes on ettevõtte lõplikud tegelikud kasusaajad, eriti kui tegemist on uue või tõstetud limiidiga, kuna pank peab siis kliendi uurimist uuendama. Kui ettevõttel puudub veel kehtiv reiting või audiitori kinnitus, siis pole vastus mitte "ei", vaid selgitus: milline näitaja on olemas ja millal. Puuduv dokument ei pea olema takistus, kui pank näeb, miks see puudub ja mis on selle asemel saadaval.

Alusdokument: Wwft-klientide tundmaõppimine ja Kaubandusregistri seadus

Panga kohustus nõuda põhjendust ei tulene krediiditingimustikust, vaid rahapesust ja terrorismi rahastamisest käiva seadusega seatud jätkuvast kliendi uurimisest: pank peab saama selgitada ärilisi suhteid ja vahendite päritolu, ka pärast krediidi andmist. Andmed finantstulemuste ja juhtimise kohta, mida pank nõuab, on osaliselt juba Kaupregistri seaduse 2007 alusel registreeritud; see, mis on sinna juba kantud, saab pank verifitseerida ilma et ettevõtja peakski seda ise esitama.