miks tahab pank teada, kui palju sularaha käib meie ettevõttes ringi

Sularaha on kliendi tundmaõppimise indikaator

Pank küsib seda seetõttu, et sularaha on raskem jäljendada kui pangakandetaandmed, ja see muudab selle tavalise tähelepanu märkepunktiks kliendi tundmaõppes, mida pangad peavad läbi viima Rahapesust ja terrorismi rahastamisest hoidumise seaduse alusel. Pank peab tegema riskihinnangut iga ärisuhte kohta, ja kõrge sularaha osakaal käibes suurendab seda riskiprofiili, olenemata sellest, kas midagi valesti läheb. See ei ole seega kahtlus, vaid püsiv küsimus riskiprofiilis, mida pank peab iga kliendi kohta säilitama.

Konkreetselt tahab pank tavaliselt teada, milline osa käibest sularahana tulevad, millisest tegevusest see tuleb (näiteks kaupluse kassa või teenustasud, mis makstakse sularahana) ja kas see osakaal on muutunud võrreldes eelmise aastaga. Kui sul neid numbreid teravalt pole, siis on hinnang koos selge selgitusega hinnangu allikast tavaliselt kasutatav; paljaline eitamine ilma põhjenduseta ei ole. Sama pank esitab sageli ka küsimusi, mis on seotud selle riskiprofiili ja millega, mis on ettevõtte vara päritolu ja millistel pangadel ettevõttel kontod on — sularaha on pangale üks osa suuremast pildist, mitte eraldiseisev küsimus.

Kust see tuleb: Wwft kliendiuuringu kohustus

Kohustus seda tüüpi riski-indikaatoreid koguda tuleneb Rahapesust ja terrorismi rahastamisest hoidumise seadusega ettekirjutatud kliendi tundmaõppimisest: pank peab teadma mitte ainult seda, kes klient on, vaid ka seda, kuidas raha ettevõttes liigub, et tunnistada ebatavalist kannet. See on erinev vaatenurk kui näiteks kindlustusfirma, kes vaatab pigem finantsseisundit kui rahavooge — seepärast, panga küsimustik jõuab teistsugusele järeldusele kui kindlustusettevõtte oma, kuigi teema näib olevat sama.