Millistel pangadel hoitakse äriüksuse kontosid?

Pangaarvoned kuuluvad kliendi kohustuslikku uuringu juurde

Tavaliselt on see küsimus kliendi kohustusliku uuringu raames, mille peab klient ise läbi viima Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase seaduse (Wwft) alusel. Klient — sageli pank või suurem ostja, kellel on Wwft-kohustus — soovib teada, milliste pangaarvetega maksed liiguvad, et kontrollida, kas see sobib ülejäänud pildiga: nimi, aadress, sektor ja raha päritolu. Küsimus esitatakse sageli eraldi, kuid sisuliselt kuulub küsimuste juurde ettevõtte vara päritolu ning ettevõtte enda isiku kohta.

Vastuse jaoks puudub kindel vorming. Mõned portaalid küsivad ainult riiki ja panka, teised soovivad näha IBAN-i või hiljutist pangaväljavõtet tõendusena. Kui ettevõttel on mitu panka, on tavapärane neid kõiki nimetada — v.a juhtudel, kui küsimus taotleb konkreetselt selle suhte jaoks kasutatavat arvet. Kui tõendus puudub, saab vastuse sageli ikkagi anda põhinedes ettevõtte omale juhisele; süsteem ei märgi siin "jah" ilma, et ketendossiees oleks allikas. Tundlikud kombinatsioonid, näiteks IBAN koos saldode ja muuga, saab privaatsuse nupuga varjata, kuni klient nõustub.

Kus see Wwft-st tuleneb

Alus on klientuuriuuringu kohustus Wwft seaduse järgi: asutus, kes aktsepteerib ettevõtet kliendina, peab uurima ärisuhet ja sellega seotud rahavoogusid, ning pangaandmed on selle tavapärane osa. Seadus ise ei määra ette, millist vormi pank kasutab — see erineb asutuste kaupa — kuid kohustus seda tüüpi andmeid küsida ja hinnata, on sätestatud Wwft seaduses.